Mängu arenguetappe võib täheldada suure osa mängude juures.

  1. Sensoorne (tutvumismäng). Laps katsub, kombib, nuusutab, maitseb, kuulab ja vaatab objekti ning inimesi enda ümber. Väikelapse jaoks on see peamine mänguviis, samas pole see võõras üheski eas lastele ega täiskasvanutelegi. Alati kui lapsele pakutakse uut mängumaterjali- nt. kriidid, savi, riietus, mask vms.- tahab ta uurida, millega on tegemist, enne kui alustab teist tüüpi mängu. Sensoorset mängu esineb juba imikutel, enne kui nad käima hakkavad (nt. uurib vett, nuusutab, maitseb, proovib temperatuuri).

  2. Motoorne. Sensoorne mäng läheb kergesti üle motoorseks. Seda mängu astet iseloomustab liikumine. Laps liigutab iseennast ja/või materjale, mis ta kätte on saanud- ( nüüd ta nt. kriipseldab kriidiga, vajutab savisse lohke, paneb maski ette jne.). Kogemuse eesmärk on keskenduda liikumisele. Laps kasutab motoorset liikumist, et käsitleda funktsionaalsel teel mänguasju ja -materjale (nt. lapsel on saunas vann ja mõned topsid, ta liigutab neid, valab vett ühest nõust teise, täidab kõik nõud veega ja valab taas tühjaks).

  3. Kognitiivne/manipulatiivne (matkimismäng). Iseloomulik materjali kasutamine millegi sümbolina. Laps konstrueerib objekte kuupidest, liivast, paberist, täiendab neid maalides või värvides, ning hakkab objekte nimetama nimetustega, mida parasjagu mäng nõuab. Kuubik või olla telefon, laps ise lõunat tegev ema. Laps tunneb ära ja kasutab sümboleid, mida täiskasvanu sümbolitena ei näe (nt. paneb paate vette sõitma- paatiteks puupulgad, paberist vormitud-värvitud kujundid, tühi tops).

  4. Kretiivne/ekspressiivne. Seda astet võib nimetada ka loov e. ekspressiivne e. dramaatiline mänguaste. Laps hakkab väljendama mõtteid, ideid ja tundeid läbi verbaalse ja mitteverbaalse sümbolismi. Teemad võivad esile kerkida joonistades, rollimängus või mängus miniatuursete mänguasjadega (nt. lisab paatidele sadamakai, kalu ja mereloomi, mida paadist vaadata või püüda- arendab veemängu teemat).

  5. Keelelis-/vahendatud (rollimäng). Selle taseme mängu nimetatakse sageli keeleliselt vahendatult või rollimänguks. Tegevuste ja materjalide asemel hakatakse üha enam kasutama sõnu. Kujutletud rannas toimub tegevus, milles kasutatakse kujutletud raha, paika pannakse keerulised mängureeglid. (nt. hakkab jutustama, elades sisse ranna ja veega seotud teemasse- mis juhtub, kui supelda, kala püüda, ujuda; mis juhtub, kui liivale ronib suur krabi jne.).

Kokkuvõttes võib lapse mängu etappe iseloomustada järgmiselt.

  • Tutvumismängus on lapse mängu sisuks mängud käte-jalgadega, häälega, samuti leludega. Olulised on mitmesugused mängitused ning täiskasvanu ja lapse vaheline suhtlus.
  • Matkimismängus jäljendab laps talle tuttavate inimeste lihtsamaid toiminguid. Esialgu on need toimingud suunatud endale, hiljem ka teistele (n. mänguasjadele, emale).
  • Rollimäng tähendab teatud isikute rollide endalevõtmist ja nende isikute tegevuste ning suhete kujutamist. Rollimängudele on omane ka asendada tegevusi ning esemeid.

 

Kasutatud kirjandus:

  1.  Lapsehoidja käsiraamat. 2007. Perekasvatuse Instituut.